Riiklikud arutelud

Olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelud Riigikogus

Riigikogu komisjon või fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Selliselt käsitletavad küsimused saavad rahvaesinduse erilist tähelepanu ning aitavad riikliku poliitika kujundamisele kaasa. Vabaerakonna fraktsiooni algatusel on toodud Riigikogu saali  viis sellist arutelu, mis on oma küsimuste püstituselt olnud erakondade ülesed ja  pälvinud suurt tähelepanu eesti ühiskonnas.

15. detsembril 2015 toimus Vabaerakonna fraktsiooni eestvõttel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ,,Eesti teadus- ja arendustegevuse valikud, võimalused ja ristteed”. Esinesid eksperdid Ülo Niinemets (Maaülikooli professor), Marek Tamm ( Tallinna Ülikooli professor) ja fraktsiooni nimel kõneles Krista Aru. Eesti teaduse edust sõltub paljuski, kas Eesti murrab end lahti vanast majandusmudelist ja saab kõrge lisandväärtusega teadmistemajanduseks või mitte. Eesti teaduse ühiskondlik tunnustamine ja rahastuse parandamine on alati olnud Vabaerakonna südameasi. Suuresti tänu meie tegevusele on erakonnad allkirjastanud presidendi egiidi all teadusrahastuse tõstmise memorandumi.

26. septembril 2016 algatas Vabaerakonna fraktsioon olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu „Meri ei salli seisvat vett. Merendus kui Eesti majanduse taaskäivitaja“, mis keskendus Eesti merenduse madalseisu ületamisele. Ettekannetega esinesid Tarmo Kõuts (viitseadmiral, endine kaitseväe juhataja), Roomet Leiger (TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor) ja fraktsiooni nimel Artur Talvik. Tänu meie poolt tõstatatud probleemipüstitusele on tänaseks valminud ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduseelnõu, mille tulemusel võiks kaubalaevad taas sõita merd Eesti lipu all. Meretranspordisektor on väga oluline ja kõrge lisandväärtusega valdkond Eesti ekspordivõimekusele ja turismile ning Vabaerakond seisab selle arengu eest.

13. aprillil 2017 toimus Vabaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu “Kus on metsas tasakaal?”, mille eesmärgiks oli tõsta fookusesse teema, mis läheb korda pea igale Eesti inimesele – meie rikkaliku metsavara kasutamine majanduses ning metsa kui kultuurilise väärtuse säilitamine. Vabaerakond toetab rangelt kontrollitud ja mõõdukat metsaraiet. Mets on Eesti rahvuslik aare. Fraktsiooni kutsel esinesid ekspertidena ökoloog Toomas Frey (metsateadlane, endine keskkonnaminister), Asko Lõhmus (Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi juhtivteadur, metsanõukogu liige) ja fraktsiooni nimel kõneles Artur Talvik.

15. märtsil 2018 toimus Vabaerakonna algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu „Eesti keel kui riiklik taristu“, kus räägiti eesti keele olukorrast koolides ja kõrghariduses ning eesti keele hoidmise tähtsusest. Ekspertidena olid kutsutud esinema Martin Ehala (Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor), Birute Klaas-Lang (TÜ rakenduslingvistika osakonna juhataja, professor), Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liidu esimees) ja fraktsiooni nimel kõneles Krista Aru. Just sellel arutelul toodi esimest korda laiema avalikkuse ette teemad osade erialade eestikeelsete õppekavade sulgemisest ning hiilivast inglise keelsele õppele üleminekust meie kõrgkoolides. Tänu sellele arutelule on hakatud kõlavamalt rääkima eestikeelse kõrghariduse ja kirjanduse säilitamisest. Vabaerakond toetab eestikeelset õpet keskkoolides ja ülikoolides ning peab eesti keele hoidmist üheks oma prioriteediks.

14. veebruaril 2019 korraldasime olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Infojulgeolek, sellega seotud ohud demokraatiale ja õigusriigile“. Ettekande tegid Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel, strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse teadur Helen Eenmaa-Dimitrieva ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee. Arvutivõrgus toimuv mõjutab järjest enam avalikku debatti ning sellest on saanud oluline faktor riigi julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Vabaerakond leiab, et Eesti peab olema välismaalt tulevate inforünnakute eest hästi kaitstud ning meie poliitiline kultuur ei tohiks sisaldada voli tegutseda salaja võrgus, eesmärgiga lõigata poliitilist kasu pingeid õhutades. Andres Herkel kutsus oma sõnavõtus üles infoallikaid kriitiliselt hindama ja rõhutas digihariduse tähtsust. Ta tegi üleskutse kõikidele erakondadele sõlmida hea tahte kokkulepe, et poliitikud ei kirjuta anonüümseid kommentaare ega kasuta libakontosid.